Proviisoriks õppiv tudeng: hinges oli soov tegeleda tööga, kus on võimalik inimesi aidata

Proviisor on esimene inimene, kelle poole apteeki sisenenud klient oma tervisemurega pöördub.

Proviisoriks õppiv tudeng: hinges oli soov tegeleda tööga, kus on võimalik inimesi aidata

Proviisor on esimene inimene, kelle poole apteeki sisenenud klient oma tervisemurega pöördub. Et valik sobiva ravimi kasuks saaks tehtud kliendi tervislikku seisundit arvestavalt, oskab laiapõhjaliste teadmistega proviisor jagada head nõu ning juhatada inimest parima võimaliku valikuni. Proviisoriõppe väljakutseterohket teekonda jagab Tartu Ülikooli tudeng ja Benu apteegi praktikant Hedvig.

Soov aidata inimesi

25-aastane Hedvig Rass õpib hetkel Tartu Ülikooli proviisoriõppe viiendal kursusel. Sarnaselt paljude teiste noortega polnud ka tema gümnaasiumit lõpetades kindel, millise erialaga end tulevikus siduda.

“Olles tugevam pigem reaalainetes, pakkus mulle huvi keemia, mis oli tol hetkel esmavalikuks, sest see tundus turvaline,” tunnistas ta. Küll aga soovis Hedvig oma võimalusi mitmekesistada ning avastaski seeläbi enda jaoks proviisori eriala.
“Kuigi mul olulist kokkupuudet varem farmaatsia valdkonnaga ei olnud, siis see tundus uus ja põnev. Samuti oli hinges soov tegeleda tööga, kus on võimalik inimesi aidata ja kasulik olla,” tõi ta välja.

Ehkki keemia erialale sai Hedvig sisse, jõudis peagi ootejärjekord temani ka proviisoriõppe sisseastumisel. “See oli hetk, kui ma lõpuks tundsin, et proviisori elukutse on see, mida ma omandada soovin,” rääkis ta.

Mitmekesine õpe

Proviisoriõpe Tartu Ülikoolis ühendab erinevaid valdkondi, andes proviisoritele väga laiapõhised teadmised nii ravimitest, inimestest, sotsiaalfarmaatsiast, farmakognoosiast ja neid ühendavatest valdkondadest, nagu näiteks kliiniline farmaatsia või farmakoteraapia, kus tuleb hinnata patsiendi tervislikku seisundit ning tema ravimite sobivust raviskeemi.

Õpe tagab selle, et proviisor oskaks hinnata patsiendi seisundit ja sellest lähtuvalt anda asjakohased soovitused ning lahendused patsiendi tervisliku seisundi parandamiseks. Seega õpitakse küll ravimite spetsialistiks, ent pannakse suurt rõhku ka meditsiinilistele teadmistele.

“Proviisoriõppe juures meeldib mulle, et see hõlmab endas aastate jooksul nii erinevaid ja mitmekülgseid valdkondi, mistõttu on see huvitav ja igaühel on võimalik leida endale hingelähedane valdkond,” rääkis Hedvig. “Samas pakub see omaette väljakutset, sest on oluline osata ennast erinevate õppeainete vahel ümber lülitada ja leida tasakaal kõigega tegelemiseks,” lisas ta.

Õpingute viimasel aastal kaitstakse teaduslik uurimistöö ning peale seda algab tudengitel 6-kuuline apteegipraktika, kus Hedvig parasjagu kogemusi omandabki.

Eelarvamustel pole alust

Nagu paljude teiste ametitega, kaasneb ka proviisoriõppe ja hilisema -tööga eksiarvamusi. Näiteks kipuvad inimesed arvama, et kooliaastate jooksul õpitakse palju keemiat ja ladina keelt. “Kuigi läbi viie aasta on palju keemiapõhiseid õppeaineid, siis tegelikkuses on väga oluline rõhk ka meditsiinipõhistel õppeainetel ja sinna juurde lisanduvad õppeained teistest valdkondadest,” kirjeldas Hedvig oma kogemust.

Peamiselt kaldutakse arvama, et apteeker on lihtsalt klienditeenindaja või müüja, kes patsiendile soovitud ravimikarbi ulatab. Hedvig lükkab selle väite kohe ümber.

“Apteekrid on kõrgharitud erialaspetsialistid, kes nõustavad inimesi nende tervisega ja ravimitega seotult. Proviisorina osatakse lähtuvalt kogemustest ja omandatud teadmistest esitada vajaliku info saamiseks suunavaid küsimusi, et pakkuda inimesele parimaid lahendusi,” rõhutas ta.

Aitab leida olulise info

Et palju infot on kirjas infolehes ja kõik ravimite kasutajad peaksid nendega tutvuma, siis Hedvigi sõnul pööravad proviisorid tähelepanu kõige olulisemale infole, mida patsient ise ei pruugi kogu saadaval olevast infost eristada.
Samuti on proviisoril kõik vajalikud teadmised ja kogemused, mis võimaldavad hinnata patsiendi seisundit, tuvastada tõenäoline probleem ning pakkuda sobiv lahendus.

“Inimesed tõlgendavad oma terviseprobleeme enda teadmiste piires, mistõttu olulised aspektid võivad jääda tähelepanuta. Seetõttu ei pruugi tema arvatav probleem ja soovitud vahendid pakkuda lahendust, mis ka pikaaegset leevendust pakuvad,” rääkis ta.

Sageli kipuvad inimesed ekslikult arvama, justkui apteekrid soovitaksid inimestele kaupa, mida neil vaja ei ole. Hedvig kinnitab, et patsiendile soovitatakse ikkagi ravimeid ja lahendusi, mis annaksid parima tulemuse. “Selleks, et pakkuda inimesele terviklikku nõu ja abi, siis kuuluvad sinna juurde ka täiendavad vahendid ja soovitused, mis toetavad soovitud raviefekti saavutamist,” rõhutas tudeng.

Ülivajalik amet

Hedvigi hinnangul on proviisori elukutse üks nendest, mis on ja jääb alati ühiskonnas vajalikuks. “Kuna Eestis on apteegid kergesti ligipääsetavad, siis on proviisorid ja apteekrid üldiselt oluline osa esmatasandi tervishoiusüsteemist, kust inimene kergemate tervisemurede korral asjakohast teavet ja vahendeid saavad,” selgitas ta.

Apteekrid on võimelised patsiendi seisundit hindama ja iseravimise võimaluste korral sobivaid lahendusi pakkuma koos vastavasisulise nõustamisega.

“Eriti oluline on see ühiskonna jaoks olnud nüüd, käesoleva koroonaviiruse leviku perioodil, sest hoolimata piirangutest on apteegid siiski olnud ligipääsetavad ja inimesed ei ole pidanud selle juures harjumuspärast tegutsemisviisi muutma,” rääkis tudeng.

Kõik tabletid pole ühesugused

Farmaatsiatööstus areneb pidevalt ning sellega koos areneb ka tehnoloogia ja raviviisid, mida kasutatakse. Üha enam liigutakse personaalsemate lahenduste poole. Kui mõeldakse ravimitele, mõeldakse tihti tablettidele, aga on oluline teada, et ka kõige tavalisemana näiva valge ümmarguse tableti taga võib olla hoopis keerulisem tehnoloogia.

“Tegelikkuses on erinevused tableti ja tableti vahel väga suured, mistõttu on proviisoritel ja apteekritel üldiselt oluline roll ühiskonna teadlikkuse tõstmisel ravimite kasutamise eripäradest, nende ohutusest ning iseravimise võimalustest,” rõhutas Hedvig.

Niisiis osatakse ravimite spetsialistina välja tuua oluline teave ja anda inimesele kaasa vajalikud juhised efektiivse ravi tagamiseks. “On oluline, et ühiskond mõistaks ravimeid kui spetsiifilist tootegruppi, mille täielik mõistmine ning patsiendile info edastamine on erialaspetsialisti pädevuses ja apteekri poolt antud soovitustel on tähtis roll nende ravitulemuses,” sõnas ta.

LOE VEEL SULGE

Apteekrist suure ravimifirma juhiks

Eesti ühe suurima ravimite hulgimüüja Tamro Eesti juht Tanel Kuusmann alustas oma karjääri apteekrina. Täna juhib ta rahvusvahelise kontserni tütarfirmat, mis on frantsiisiandjaks enam kui 140 Benu apteegile üle Eesti.

Apteekrist suure ravimifirma juhiks

Eesti ühe suurima ravimite hulgimüüja Tamro Eesti juht Tanel Kuusmann alustas oma karjääri apteekrina. Täna juhib ta rahvusvahelise kontserni tütarfirmat, mis on frantsiisiandjaks enam kui 140 Benu apteegile üle Eesti.

Taneli huvi proviisori eriala vastu tekkis keskkoolis ning sai hoogu juurde ülikooli lahtiste uste päeval Tartus farmaatsia instituuti külastades. “Ülikooli ajal muutus iga läbitud kursusega teadmine ja tunne õigest valikust kindlamaks. Kui päris alguses oli võib-olla võluvamaks teatud müstika ravimivaldkonna osas, siis hiljem asendus see mõistmisega, kuidas erinevad aspektid omavahel toimivad ja mõjuvad. Ehk et kuidas ja miks üks valge tablett just sellist mõju avaldab nagu vaja,” räägib Tanel.

Pärast ülikooli lõppu alustas Tanel tööd erinevates apteekides, esmalt apteekrina, kuus aastat hiljem aga juba apteegi juhatajana. Siis kutsutigi ta tööle Tamrosse. “Apteegid, kus töötasin, olid väga erinevad – nii väikese kui ka suure kollektiiviga, nii tänavaapteegid kui ka kaubanduskeskuse apteegid. Olen olnud praktikandina isegi Tõnismäe valveapteegi öövahetuses ja Kaitseväe apteegis,” kirjeldab Tanel. Täna on aga tema ülesandeks ettevõtte juhina on kindlustada, et kogu ettevõtte ärilised eesmärgid on täidetud parimal moel.

Töö õige eesmärgi nimel paneb silmad särama

Ravimifirmas töötades motiveerib Tanelit teadmine, mille nimel ta töötab. “On olukordi, kus peame mõne ravimi hankima väljaspoolt Eestit väga kiiresti, sest kellegil Eestis on diagnoositud harvaesinev haigus ja ravimi järele tekib ootamatult kiire vajadus,” kirjeldab Tanel. “Meie ülesanne on toimetada see ravim haiglale või apteegile võimalikult kiiresti. Selliste olukordade kiire ja operatiivne lahendamine tekitab siiralt positiivse ja hea tunde ning meenutab, miks meid ravimite hulgimüüjana vaja on.”

Väljakutseid Tanel ei karda. “Arvan, et väljakutsed suunavad ja sunnivad nii inimesi kui ka ettevõtteid pidevale arengule. Neid pole vaja karta, vaid enda kasuks ja tuleviku huvides tööle panna, et uuesti sarnases olukorras juba targem ja osavam olla.”

Proviisori teadmised aitavad ettevõttet paremini juhtida

Suurettevõtte juhina hindab Tanel väga oma proviisori haridust. “Erialane haridus on mulle suureks abiks ja võimaldab mul ettevõtet paremini suunata ja arendada,” toob Tanel välja ja soovitab proviisori kutset kõigile noortele.

“Kindlasti ei ole see valdkond, mille õppimine on lihtne. Kuid tulevikus on see-eest mitmeid häid võimalusi, alustades apteegist ja lõpetades ravimitööstusega,” innustab Tanel noori ja kinnitab omast kogemuses, et õpingud, praktika ja apteekritöö aitasid tal luua seoseid inimese tervisemurede ja ravimite mõju või ka kõrvalmõju mõistmiseks. 

“Nii tekkisid ka minul teadmised lahenduste ja samas ka ohtude kohta ning oskused erinevate tervisetoodete soovitamiseks. Ettevõtet juhtima asudes on need kogemused mulle palju kasuks tulnud ja võimaldanud olla võrdväärseks partneriks arstidele, ravimitootjatele ja ka apteekidele, kuna tean palju nii haigustest ja ravimitest ja ka nende toimest,” selgitab Tanel ja usub, et eriala põhjalik tundmine pakub karjääriteel tugevat tuge.

LOE VEEL SULGE

Noor farmatseut: terve inimene on õnnelik inimene ja valmis maailma vallutama!

Noorsootööd õppinud müügiesindaja Marija Rand külastas töö tõttu igapäevaselt meditsiiniasutusi ning tundis järsku ka ise huvi selle valdkonna vastu.

Noor farmatseut: terve inimene on õnnelik inimene ja valmis maailma vallutama!

Noorsootööd õppinud müügiesindaja Marija Rand külastas töö tõttu igapäevaselt meditsiiniasutusi ning tundis järsku ka ise huvi selle valdkonna vastu. Üsna pea olidki tehtud sisseastumiskatsed farmatseudi erialale ning täna naudib ta võimalust farmatseudina inimestele abiks olla.

Antiseptikuid ja desinfektsiooni vahendeid tootvas firmas töötades ning haiglaid ja teisi raviasutusi külastades tekkis Marijal soov teada saada, kuidas ennast ja lähedasi rohkem aidata. “Eestis on palju apteeke ning erialatöötajatele on suur nõudlus. Ka mina sain sõbralt kutse apteeki tööle asuda. Üsna pea aga andis ta mulle märku, et varsti avatakse sisseastumiskatsed farmatseudi erialale,” meenutab 32-aastane Marija. 

“Keemia eksam oli mul keskkoolis küll tehtud, aga sellest oli möödas juba 10 aastat. Seega läksin katsetele ja vestlusele mõningase ärevusega, kuid varsti selgus, et minust saab taas üliõpilane,” räägib noor farmatseut.

Täna toimetabki Marija Tallinnas Lepistiku apteegis farmatseudina ja tõdeb, et kõige motiveerivam tema töös on see, kui saab abivajajat aidata ning tema probleemile või murele lahenduse leida. 

Farmatseut kui detektiiv

Marijale meeldib, et ta saab minna iga päev tööle rõõmuga. “Minu töö on päris põnev. Klientide abistamine ja nõustamine on aga teinekord väikestviisi detektiivi töö. Püüan õigete küsimuste esitamisega uurida välja patsiendi tegelikud vajadused,” selgitab ta. 

Tihti tullakse Marija sõnul küsima kindlat preparaati, sest naaber või sõber on seda soovitanud, aga tegelikult tuleb välja, et patsiendil on vaja hoopis midagi muud või et talle on see ravim vastunäidustatud. “Seega on oluline teada, et kunagi ei tohi sõbra ravimeid ise tarvitata, isegi kui tundub, et sümptomid on samad ja sõbra antud ravim aitas.”

Marijal tuleb igapäevaselt abistada ja nõustada patsiente tervist puudutavates küsimustes. “Apteeki ei tulda ainult siis, kui on haigus kallal. Tullakse, kui soovitakse haigusi ennetada, immuunsüsteemi tugevdada või hoopis uurida, miks apteegikosmeetika on poe omast parem. Samuti pakutakse apteegis nõustamisteenust koos analüüsidega.”

Nii valdkonna kui inimsuhtluse tundmaõppimine

Farmatseudina puutub Marija igapäevaselt kokku paljude inimestega ning see annab tema sõnul suure kogemuse, kuidas eri olukordades toimida. “Selles ametis on pidevalt palju õppimist ja see on äge! Kuna apteekri amet on eluline, tuleb igal aastal läbida mitmeid koolitusi. Sellest on palju kasu, lisaks tootekoolitustele saan end harida ka psühholoogilistel teemadel, näiteks suhtluseks erinevate inimtüüpidega. See on omamoodi põnev ja vajalik,” kirjeldab ta ja lisab, et keerukamates olukordades on alati abiks ka kolleegid, kellega saab nõu pidada ja lahenduse leida.

“Tänu pidevale enesetäiendamisele on igapäevaselt ka oma lähedasi lihtsam aidata ja eks tuttavad ja sugulased uurivad ka, kuidas ja mida erinevates olukordades teha,” rõõmustab Marija, soovitades apteekri ametit kõigile, kes naudivad pidevat arengut ja õppimisvõimalust ning teiste abistamist.

(võimalusel lisada alloloev infokast, see lisandub 3000-le tähemärgile:)

Hea teada!

  • Apteegis töötamiseks on Eestis vajalik farmatseudi või proviisori eriala.
  • Farmatseudiks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. 3-aastase õppe tulemusel omandatakse farmatseudi kutse mis on võrdsustatud rakendusliku kõrgharidusega.
  • Proviisoriks saab õppida Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ja see on võrdsustatud magistrikraadiga.
LOE VEEL SULGE